L u u l e t u s e d    J u t u s t u s e d    R a a m a t u d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

    

 


Unustamise vaev



Igatsen hetki, mis oli
ja enam tagasi ei tule.
Tean, et see on tobe,
kuid olla oli siis tore.

Ma tean, mis näis hea,
mis toona saigi otsa.
Olid mõtted siis peas,
mis tundusidki ehtsad.

Nüüd imelik on mõelda,
et enam lihtsalt pole.
Pole mälestustes õlga,
kust ikka leidsin tuge.

Liigub edasi see aeg,
kuid mälestus on jääv.
Nüüd unustamise vaev,
kõrvus kumiseb Su hääl.




Tagasi

© Copyright 2009/10 Fil Kõik õigused kaitstud.