|
|
|
![]() |
|
|
Üldine pinnapealsus
Üldine olemus olla ei lase,
nüristunud meel on enesekindel.
Kõik, mis tehtud, näib vale,
mis tegemata, tõstab vaid pinget.
Tahtmiste jada on iganenud,
täpselt nagu ei olekski olnud.
Kui, siis ainult pisardunult
on tunda kõike, mida polnud.
Konkreetsus on kadunud hingest,
pinnapealsus on võtmas võimu.
Kõik see, milles ei ole kindel,
nõuab hiljem ise eneselt lõimu.
Tühjust täis hallus on kõikjal
ja kui ei ole, siis on süsimust.
Premeeritakse kuldselt vaid võitjaid-
ka see tekitab juurde tülpimust.
Keegi kellestki alati on parem,
nõrgemad visatakse julmalt minema...
Ja kedagi ei huvita, milline tahe
on inimhinges enne kui see kisendab.
Ühiskond materdab ju julmalt
ja kedagi ei huvita karm reaalsus.
Kui kuritegu sooritatakse külmalt,
siis välja lööb tegelik pinnapealsus...
Tagasi
| |
