|
|
|
![]() |
|
|
Tühjuslik ootamine
Materdav masendus
muserdab rinda,
kadunud vabadus
kasvatab hinda.
Tunnete räige puhang
puhkeb taaskord valla,
mõtete meeletu juga
ei tähenda kohe halba.
Hulluks ajab teadmatus-
teadmata, mida teada tahaks.
Pea paiskab segi üksindus-
süda sunnib olema vaga...
Tahtejõud on otsakorral,
pole jõudu midagi tahta-
nagu läbi oleks torgat´
juba ammugi lõhenev süda...
Vaid vaev ja ving
alles on jäänud-
on kurblik hing,
mis õnne on näinud.
Nägemist sai siiski vähe-
vähesest jäi veelgi vähem.
Olnud tundeküllust nähes
kõik loiuks muutus kohe.
Lõppes see lõppematu jada,
algas tühjuslik tunnetemeri.
Sai otsa südametuksete vada-
oli pea, mis omadega segi...
Algas tühjuslik ootamine,
millel lõppu ei paistnud.
Algas roiskunud hingamine-
miski kaunis ei näinud...
Tagasi
| |
