|
|
|
![]() |
|
|
Tänitus
Väsimus tänitab hinge-
rahu on kaduma läin´d!
Kasvama hakanud pinge
südamest läbi on käin´d.
Seiklustevaene päev,
mis lõpuks küll lõppeb.
See vähenegi vaev
edasi pingutama lükkab.
Päev otsa aega oli mõelda
mõtteid, mis kadunud olid...
Seda minult ära ei võeta-
tunde kulunud terve tosin...
Kuni saabus hinge rahu-
rahu, mis rahustas mind!
Püüan olla edaspidi vagur-
liig kalliks pean ma Sind!
Pinget ise ma kasvatasin-
olen ise oma jamades süüdi!
Liig paljutki algatasin-
liig paljut ma ka püüdsin!
Kõik olnu südamesse jõudis-
sinna, kuhu üldse ei tohiks...
Süda minult oma kohe nõudis-
nüüd täis ta vastikut sodi...
Tagasi
| |
