|
|
|
![]() |
|
|
Süda taob, käed ei seisa
Süda taob meeletul kiirusel,
käed ei suuda paigal seista...
Ma oleks kui saanud viiruse,
mida endasse ma ei suuda peita.
Mõtted uitavad sihitult ringi,
aju ei suuda midagi genereerida.
Jalast olen sunnitud võtma kingi,
oma mõtete vahel tahan þongleerida.
Ma ei suuda Sulle silma vaadata!
Su pilk kui tapaks mu olemuse...
Ausalt, ma ei ole ju saatanast-
kuigi sellestki saaksin elamuse...
Ma ei ole enam see, kes olin...
Ka Sina oled kõvasti muutunud!
Elamusi juures on terve tosin-
Sind unustada pole ma suutnud...
Tagasi
| |