|
|
|
![]() |
|
|
Saabub pilkane pimedus
Sinu süda minu põues-
las sinna ta jäädagi...
Küünlaist süda õues
põlema võiks jäädagi...
Vaadelda seda on valus,
mujale vaadata valusam...
Klaasistunult seda tajun,
mida enam pole paluda...
ÖÖeegi järel kustub leek-
küünlad lõpetavad tegevuse...
Mõni hõõgub ikka veel,
kuni hääbub igaveseks...
Saabub pilkane pimedus-
siin, küünaldeta õues...
Lõppeb ära minu isekus,
sest pime on mu põues...
Tagasi
| |