L u u l e t u s e d    J u t u s t u s e d    R a a m a t u d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

   

 


Raisk



Raisk on ainus sõna,
mida välja suudan öelda.
Käes ma vibutan nuga-
ei suuda üldsegi mõelda.

Virutan terariista peost-
see lendab teadmata suunas...
Oma nõrkuseid juba eos
laiali lükkan eri suunda.

Terav valu läbib südame-
selles pole midagi uut!
Harjumusest näib igave´
koordineerimatu õud...

Nuga lendas varvaste vahele,
"Raisk!" lendab üle mu huulte.
Ebaõnnest iial ma ei vabane-
melanhoolsust vaid tuleb juurde.

Istun külmetavale põrandale
ja ei mõista selle saatust-
mõtlen iseenda kõlvatustele
vaadates elu viimset vaatust...




Tagasi

© Copyright 2009/10 Fil Kõik õigused kaitstud.