|
|
|
![]() |
|
|
Proovilepanek
Et teha midagi,
mida seni pole teinud-
mõtlen sedagi,
mida seni pole näinud...
Tahan proovida
oma kannatuste võimu,
kuni loobun ma
ja kogetust toibun...
Panen proovile
oma füüsilise keha,
heale soovile
lisandub näiline viha...
Võtan jalast
oma kingad ju muu,
nüüd on paras
vaadelda lahtist luud...
Paljajalu astun
klaasikillu hunnikusse-
jalgealune raksub,
valu lööb kanna sisse...
Ükskõikselt liigun.
panen ühe jala teise ette.
Veri kõikjalt tilgub-
vaid valu ei tundu ehtne...
Järgmine samm
viib mind suurde vanni,
lõppev ramm
sunnib kutsuma appi...
Kinnised silmad,
käed rusikasse asetet.
Veel valupisarad,
mis enam ei tagane...
Jääkülmas vees,
mis vanni oli lastud
püüan olla mees-
tuimalt edasi astun...
Väljudes sealt
istun vaid hetkeks ma maha.
Lumise muru peal
kildudest vabaneda tahan...
Ajan end püsti-
sedasi jätkates teekonda.
Peast haaran mütsi,
seda hammustan mitu korda...
Tehtud on lõke,
mis vaibuma on hakanud-
vaid üks hüpe
ja kõik oleks lõppenud...
Rammu mul polnud-
otsustasin siis õrnalt...
Oli, mis olnud-
edasine läks kurvalt...
Astusin sütele,
mis leegitsesid hoogsalt...
Ütlen vaid ühele:
"Tahtsin meeletult joosta..."
Jõuetu keha,
mis alles mul jään´d-
tahe on näha
veel enne kui läen...
Valu ja viha
kurnasid lõplikult,
midagi teha
enam polnud võimatut...
Hetkeks toibumine-
seistes kõrvetavates leekekides...
Vaid aja raiskamine-
edasi liikusin vaevaliselt venides...
Söed said otsa-
piinad alles algasid...
Tunne kui tolvan,
kes vajab vaid malkasid...
Põlenud jalad
verest läbi imbununa-
korrata ei taha
valude käes vinguvana...
Vajun murule,
mis kaet´ kerge lumekihiga-
ju siis hukule
mõeld´ oli elu selle trikiga...
Tagasi
| |
