|
|
|
![]() |
|
|
Ootan ööd
Tujutult tolgendan tänaval
otsides kohta planeedil.
Kunagi silmad veel särasid-
nüüd aeg lahkuda areenilt.
Vihaselt virutan jalaga-
see tabab jäist lumevalli.
Kuidagi välja tuleb valada
kõik, mis sisse jäänd kinni.
Vältides tekkivat ängistust
pead pidi viskan end hange.
Trotsides tekkinud väsimust
näkku manan naeratuse malbe.
Otsustasin, et nii peab minema,
et sellesse hange ma jäängi...
Aju töötas veel suure kirega-
nii ma täpselt just teengi...
Tunnen, kuis värin läbib kere
ja krambid kipuvad jalga lööma.
Peagi silme eest kõik on tume-
jään vaikides ootama ööd ma...
Tagasi
| |
