|
|
|
![]() |
|
|
Ootamise seik
On jäänud veel hari ja kühvel,
et pühkida puhtaks mu süda.
Olen endiselt uhke ja ülbe,
kuid sisikond ammu keeb juba.
On läinud mu tahtmiste jada,
kuis kuredki lendasid ära...
Täitsa tahtmatult olen vaba,
kuid ikkagi midagi on mäda...
Igatsen sillerdavat päikest,
mis paistis toona mu südames.
Tahan rõõmu, kasvõi väikest
ja teada, millest see tuleneb.
Ontlik on ootuste laviin,
eriti kui oodata pole midagi.
Aga ikkagi ootan Sind siin-
hea, et teha saan sedagi...
Kord lõppeb ootus ja kõik-
otsa saamas on maine sära.
Jääb mällu see ootamise seik,
mille nimel ma elangi täna...
Tagasi
| |
