|
|
|
![]() |
|
|
Õnnetul kombel jäin ellu
Kõik on läbi
Tuju on läinud
Ei ole enam häbi
Elu olen näinud
Tahe on suur
Julgust jääb puudu
Kinni hoiab puur
Võti mulle ei kuulu
Kas hüpata katuselt alla
Või jõe rägastikus uppuda
Oma hinge nüüd lasen valla
Tahan juba läbi õhu kukkuda
Hetkeks mõtlen veel mõtteid
Kas valikuid on ehk veelgi
Oh, mis imelisi võtteid
Saaks kasutada ju siingi
Ärandaks auto ja paneks puusse
Või laevapardalt sulpsaks merre
Mu mõtted lähevad uude kuusse
Adrenaliin saabub vaikselt verre
Olen otsustanud, tean mida teha
Maja katuselt hüppan hooga alla
Enam sekunditki ei vaata ma taha
Kõik emotsioonid lasen kohe valla
Sekundiga käib elu läbi silme eest
Meenutan kõike kaunist ja olnut
Ka Sina, mu arm, seisad mu ees
Kurat, seda nüüd küll ei olnud plaanis
Ma tahstin kaduda vaid siit ilmast
Ei tahtnud haiget teha ma Sulle
Sind imetlen veel silmanurgast
Ehk andestad kõik halva Sa mulle
Ootamatult kiiresti sai sekund läbi
Ma prantsatasin suure hooga vastu maad
Oh, seda välja kannatamatut häbi
Mille osaliseks järgmistel minutitel saan
Mu plaan ei tahtnud kuidagi toimida
Ei tea, kas maja oli liiga madal
Igatahes enam pole põhjust soiguda
Oma profiil tuleb hoida nüüd madal
Õnnetul kombel jäin ma ellu
Õnnetul, sest tahtsin kaduda
Kaduda Sinu imearmsast elust
Vaikselt Sinu juurest lahkuda
Saatus ei lasknud mul minna
Ka vigastada ma eriti ei saanud
Minu jaoks tõstis see elu hinda
Armastan Sind kogu elu, mis jäänud
Tagasi
| |
