|
|
|
![]() |
|
|
Närune enesest piitsutab suunurgast maad
Närune tunne näpistab hinge-
ilmselt mu enese traagika.
Ei teagi, kas see on pinge,
mis südamekausil vaagimas?
Hetk enesest keeldub lõppemast-
sekund tundub pikem kui tund...
Kunagi veel tundsin end nõtkena-
nüüdseks elu tundub olevat sund.
Elutu elu piitsutab südant-
räigus käib rämedalt närvidele!
Elukaev tundub olema sügav-
ei möödu seegi enam mängides.
Valge vaht väljub suunurgast-
irooniliselt paiskub kõikjale!
Mõtteid peast läbi käib hulga-
marutaudis tunnen end võitjana!
Külm prantsatus müttab vastu maad-
hetkega lõppeb igasugune eufooria!
Enam aru ma mitte millestki ei saa-
vaid kaelas ripuvad erinevad foobiad...
Tagasi
| |
