|
|
|
![]() |
|
|
Mul pole
Mõtlema ma jäin,
et mida mul pole.
Imelik kõik näis-
mitte midagi ei ole!
Kunagi mul oli,
ma küll ei tea mis...
See aeg ilus oli-
nii tundus mulle vist.
Korter mul oli
ja töö ja kodu,
õnnepisaraid tosin
oli põskedel rodus.
Oli veel rõõmu
ja üüratult nalja.
Joosta sai võidu,
et juua saaks kalja.
Mul oli ka naine
ja armastus hinges-
siis olin veel kaine,
kuni kasvas kord pinge.
Otsa kõik sai-
ilma jäin kõigest!
Saabus suur laim
ja kurbuse laine..
Nüüd ma taas säran-
jälle olen rõõmus!
Taevestki tänan,
et jäänud on lootus...
Kuid midagi mul pole-
mida, ma ei tea...
Naudin elu, mis tore-
nii olema see peab!
Tagasi
| |
