|
|
|
![]() |
|
|
Mällu kolind
Palju aega on mööda läind
sest ajast, mil nägime viimati.
Teineteisel külas pole käind
me tutvumise hetkest siiani...
Kolm aastat kui linnulennul-
ei, lausa neli, või ehk viis?
Me koos midagi pole teinud,
aeg kiirelt läinud on nii...
Me olime parimad sõbrad,
hommikust õhtuni koos...
Nüüd aga justkui võõrad-
me jutust puudu on hoog...
Ei tunne ära Sind enam-
muutunud oled liig palju!
Välimuselt ehk isegi kenam,
kuid ei mõista Sa mu nalju...
Me vestlusel puudub kui mõte-
mu öeldu ei jõua ju Sinuni...
Mis vale, see tundub õige,
vääralt näib kõik see sedasi...
Hoolin ja mõtlen Sust siiski-
liig kalliks oled mul saand...
Kuid vastata mulle ei viitsi-
Sa kaugeks minust oled jäänd...
Teravad ütlemised teevad valu-
su kärsituski on üsna ebalev...
Ükskõik, kas ütlen Sul "Palun",
mulle vastad Sa ikka vihaselt...
Igatsen sellisena, nagu olid-
hea, malbe ja rõõmsameelsena...
Minu mällu Sa juba oled kolind
armsa, kalli ja veetlevana...!
Tagasi
| |
