|
|
|
![]() |
|
|
Määrav armastus
Kraanikauss ummistus-
vee unustasin jooksma.
Vahi seda sunnikut,
miskit head pole loota.
Tahtsin nõusid pesta-
nüüd kõikjal on vesi!
Vaikides kirun ennast-
olgu kõik nii nagu seni!
Aega koristamiseks pole
tegelikult pole tahtmist!
Las olla kõik siin jube-
saangi külalistest lahti.
Külmikuni jõudmiseks
veidi ujuma nüüd pean.
Kuulan veel lõugamist,
kuid välja sest ei tee.
On jah räigelt solgine-
ujub ja õputab kõikjal...
See niiskus üsna tummine-
hullemaks ei saagi minna!
Mis siis? Las aga olla!
Ükskõik, mida mõeldakse,
ma elada teisiti ei oska
ja ega väga ei taha ka.
Vaid nii keegi ei häiri-
saan rahulikult olla...
Ja kui ka rott sokke närib,
ma temaga elu jagada oskan.
Külalisi mul enam ei käi-
olen haisev ja räpane erak!
Tean kui valesti see näib,
kuid uskuge, see pole paha.
Ennist oli mul pere ja elu,
siis uhkelt elasime me koos...
Töö juures saatis mind edu,
kuni naise jaoks pidurdus hoog...
Ta lahkus mu elust jäädavalt-
mul kadus nii tahe kui usk...
Armastus seekord sa määravaks-
nüüd kadunud on igasugune lust...!
Tagasi
| |
