|
|
|
![]() |
|
|
Lõpuks vajungi kokku
Hulbin keset õndsat avamerd,
mõnusalt vintis olekus...
Süda tilgub veidi veel verd,
kuigi see näib mõttetu...
Lõbusas meeleolus veidike hullates
harrastasin hetkeks lendamistaktikat...-
nüüd oma tegusid tagantjärgi "kullates"
leian end meres tegemas ujumispraktikat!
Vaatan vaikselt, kuis eemaldub must laev-
alus, kus mõned hetked tagasi veel viibisin!
Nüüdseks ajul on vaid üks tõsine vaev-
leida võimalus- et näeks veel ma päiksekiiri...
Keeran ennast sellili keset rahulikku avamerd,
lasen õrnalt lainetel loksutada end-
nagu viimsesse unne teadlikult asetaks end,
nagu ei tahakski enam päästa end...
Silmad sulen viimast korda!
Hingan sisse puhast õhku...
Enam miskit teha ei oska...!
Kuni lõpuks vajungi kokku...
Tagasi
| |
