|
|
|
![]() |
|
|
Kui sõda
Kui otsas on pisarad-
nad välja kõik valatud!
Kas aeg siis on vihata,
või seegi suur saladus?
Raev kui puhkeb õitsema,
suu kohe hakkab vahutama-
Viha sunnib taas võitlema,
vaid süda jääb valutama...
Pisarad saavad pühitud-
grimassid näkku kraabitud!
Hirmsa valuga saab nühitud-
elu, surma vahel vaagitud...
Silme ees kindel eesmärk-
kõik muu näib siis tühine!
Enesekindlus on hea märk-
see ainus, mis meil ühine!
Kõik ahvatlused unustet-
hea elu sellega lõppemas!
Meenub vaid, mis unistet-
vaid tahe pole nõrkemas...
Aina kindlamaks muutub samm-
mastis lehvimas me oma lipp!
Vaid hetkeks raugeb me ramm,
et tugevam oleks järgnev hetk!
Eesmärgid lõpuks saavutatud-
rahuaeg on võimust võtmas...
Liigselt verd sai valatud-
elu ei armastagi nõrka...!
Tagasi
| |