|
|
|
![]() |
|
|
Kadusid
Sa panid mind ohkama,
kuigi midagi ei teinud!
Ei tohiks ma mõtelda-
head sellest ei leidnud!
sa lihtsalt tulid
taaskordselt mu ellu!
Varem sealgi olid-
see valmistaski valu!
Ma unustama pidin
Su näo, keha ja hääle!
Mälust kõik pesin,
kuni algas kõik säänne!
Sa torkasid hinge,
mille Sulle kinkisin!
Kasvatasid pinget-
minuga vaid tingisid!
Niisama ootamatult,
kui minu ette ilmusid!
Kõigest Sa loobusid
ja igaveseks kadusid...
Tagasi
| |