|
|
|
![]() |
|
|
Kadunud reaalsus
eile ma olin
täna ma tulin
miskit kuskil ei klapi
ilus kõik oli
südames surin
tunded jällegi platsis
mõtlesin siis
ja praegugi
ma püüan Sinust mitte mõelda
oli see piin
ma ei vaevugi
kõike ei saa välja öelda
Su jahedad käed
ja kõrvetav keel
sa võitsid mu südame ammu
Sind taas näen
Sa oled nii peen
seljast mul lendab kohe vammus
Sina ja mina
need oleme meie
mulle tundub vahest see nii
suur on kisa
kui öeldakse teie
kuid koos olla on hea meil siin
Aru ei saa
Sina vist ka
kuhu see elu meid viib
üks silmavaat
teine vast ka
ja reaalsus on kadunud siit
Tagasi
| |