|
|
|
![]() |
|
|
Ja ta läkski
Ta tuli, ta tuli,
ta tuli siia isemoodi.
Ta oli, ja jäi,
ja isemoodi elu proovis.
Ta proovis minna mööda rada,
rohukõrs ta sääri tabas-
kaste maha oli sadand...
Kuni öö, jah öö,
öö see lõppes sajuga.
See töö, see töö,
mida eile tehti rajuga.
Vihmasabin märjaks muutis,
lahti tehti nööbid pluusil-
veidi hiljem ehk ka muudki...
Ja siis, ja siis,
ja siis ta tuli kindlal sammul.
See viis, see viis,
see tuli tema taga, kannul.
Mõistus polnud kõige erksam,
meelitusi aina lendas-
tema siiski veidi pelgas...
Seda ööd, seda ööd,
mis oli ette määratud.
Adjöö, Adjöö,
kõik paika oli suunatud.
Kuid siiski läks kõik omasoodu-
igaüks meist oli joonud,
tähti taevast alla toonud...
Ja ta läks, ja ta läks,
ja ta läkski siit minema.
Käsikäes, käsikäes,
käsikäes koos... Sinuga...
Tagasi
| |
