|
|
|
![]() |
|
|
Ikkagi eriline
Sa ilmselt ei usu,
ja ega Sa ei peagi...
Ma Sinust pean lugu-
võib-olla ehk teadsid?
Vaatan Sind taamalt-
vargsi ja pelglikult...
Mu sisikonnas saatan,
emotsioon tuleb kirglikult!
Ma teadsin üsnagi kohe-
teadmata täpsemalt mida...
Ka teadmatus oli tore-
ainult, et... kuskil viga?
Mõte kord seiskus-
ajutegevus peatus...
Peale sadas veidrus,
südames uudne seadus!
Mul öelda oleks paljut
kuid ütlemata jääb...
Suu lahti on vajun´d
ja värisevad ka käed...
Uskmatu Sa mul oled,
va kaunitar selline...
Muidu armas ja tore
aga täiesti eriline...!
Tagasi
| |
