|
|
|
![]() |
|
|
Hilja on apppi karjuda
Liig mõtlemisest tekkisid valud,
mis valutama panid kogu keha.
Vaikselt istudes seda kõike talun-
mitte midagi ei taha ma teha.
Aina tihedamalt esinevad hood,
aina vähem ma suudan veel mõelda.
Minust alles on jäänud ehk pool-
ka see ei oska midagi enam öelda.
Juba krambid löövad mõnuga kõhtu,
hingamine muutub aina keerukamaks.
Ahmin mõtlematult suuga ma õhku
tablette ise endale keelustades.
Istun vaikselt taludes talumatut-
saan aru, et kõigel on alati lõpp.
Need krambid mõjuvad nii paganlikult-
pikalt on venima jäänud see hetk...
Enam ei kontrolli ma oma tegusid-
ka sõnad suust ei suuda väljuda...
Valust pisarad silma mul valgusid-
nüüdseks on hilja ka appi karjuda...
Tagasi
| |
