|
|
|
![]() |
|
|
Hilisel tunnil
Üsnagi hilisel tunnil,
mil kätte jõuab õhtu...
Ennast kergelt ma sunnin
head, paremat panen kõhtu.
Mitte, et kõht oleks tühi-
pigem igavus vaid tapab...
Kahvliga taldrikus nühin,
sest paremat ka pole teha.
Õhtust on kiirelt saanud öö-
päevavalgus kadunud on ära!
Hing ihaldab teha veel tööd,
kuigi lõppemas kohe on täna.
Kohe, kohe saamas on tühjaks
mingi plögaga täidetud taldrik.
pärast seda kohe lähen välja-
siin istudes olen kui vangis.
Uue päeva esimestel tundidel
ma sihitult jalutan pargis...
Rahulikult iseennast sundides
uueks päevaks sean end valmis.
Kulutatud üleliigsed kalorid
pöördun ma algusesse tagasi-
püüan olla ma veidike vagusi,
et mõelda kuidas minna edasi.
Tuppa jõudes keringi pikali-
mida muud mul ikka on teha...
Tulevikust unistan ma siruli-
olen rõõmus, et üldsegi elan!
Tagasi
| |
