|
|
|
![]() |
|
|
Ängistus
Sa arvatavasti ei kujuta ette,
et ihken ma vaid Sind...!
Tahaks minna sügavale vette
ja sukelduda kui mõni lind...
Ilmselt kunagi Sa ei mõista,
miks irdusin ma Su juurest!
Mul enam poln´d midagi võita-
mõttes suudlesin vaid suule...
Jah, pada ma ajan teistele(!)-
väldin rääkimast ma tõest!
Ei taha mõelda enam eilsele-
minu jaoks oled Sa juba võet´...!
Elu on mokas ja ilu otsas,
vaid südamevalu on jäänud!
Edasi teha midagi ei oska-
elumõte ka on ära läinud!
Kas tuleb veel kunagi õnn?
Kas näen ma midagi head?
Või ängistunult vajub mu põrm,
üles lugemata tehtud vead...?
Tagasi
| |
