L u u l e t u s e d    J u t u s t u s e d    R a a m a t u d

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

   

 


Ajaloota tulevik



Hinge kripelduse viimasel hetkel
sai oma laubaga löödud vastu seina.
Ette võtmata jäid vajalikud retked,
kerge valu esile ei toon´d leina...

Pettununa iseendas otsa sai vaim-
vaid tahtejõuga ära midagi ei tee!
Pärast olnut mind tabas kerge lein-
ajaloo kustutasin tulevaselt teelt!

Unustasin kõik, mis oluline olnud-
vaatasin kissitades vaid enese ette!
Mis oli, seda tulevikus enam polnud-
mälu kaotamiseks läksin külma vette!

Kuigi mu tulevik näis vägagi helge,
jäid kripeldama juba tehtud vead...
Vaid minule oli kõik olnu nii selge,
et kuidagi ei suutnud tõsta oma pead!



Tagasi

© Copyright 2009/10 Fil Kõik õigused kaitstud.